Euroopa Liit vajab Türgi abi

Nii püütakse parandada suhteid, mis on viimastel aastatel järjest kehvemaks läinud, kui Türgi valitsuse tegevus on õõnestanud riigi demokraatlikke institutsioone ja inimõiguste kaitset. Seda lisaks Küprose küsimusele, mis koos osa riikide skepsisega Türgi ELi vastu võtmise suhtes on takerdanud Türgi liitumiskõnelusi Euroopa Liiduga. Vahepeal on vähenenud ka türklaste enda huvi, kui riigi majandusel hakkas paremini minema.

„Paljud Euroopa Liidus kahetsevad praegu oma ebakonstruktiivset hoiakut liitumisläbirääkimistel Türgiga, mis takistas edasiliikumist ja tekitas Ankaras sügavat pahameelt,“ kommenteeris Bloombergile Brüsselis asuva Euroopa Poliitika Keskuse (EPC) analüütik Amanda Paul. „Kui need oleksid kulgenud normaalselt, oleks olnud lihtsam Türgiga seda sorti kokkulepet saavutada.“

Suhted on kehvad

Piredad suhted paistsid välja, kui Türgi järjest autoritaarsemaks muutunud president Recep Tayyip Erdogan oktoobri algul Brüsselis käis, et arutada rände teema tegevuskava.

Kui Süüria kodusõda puhkes, jätsid Euroopa Liidu riigid sellest tingitud põgenike probleemi Süüria naaberriikide kanda. Euroopa ärkas alles siis, kui Türgisse oli juba jõudnud 2,2 miljonit pagulast ja need hakkasid Euroopa Liidu suunas edasi liikuma.

„Türgi kardab, et pagulasi tuleb veel, sest sõda Süürias ei näita vaibumise märke,“ ütles Angela Merkel kolmapäeval. „Sõidan pühapäeval Türgisse, et vaadata, kuidas me saame kohapeal aidata, et Türgi koormat kergendada.“

ELi liidrid loodavad ohjeldada Türgi kaudu saabuvate põgenike tulva. Nagu nimetatud – visandatakse miljardi euro eraldamist Türgile, et pakkuda varjupaika Süüriast ja Iraagist saabuvatele põgenikele.

Tihendades Erdoganiga koostööd, riskivad Euroopa Liidrid rakendada ennast presidendi valimisvankri ette. 1. novembril on Türgis üldvalimised, kus presidendi partei tahab parlamendis taastada absoluutse enamuse. Juba on Euroopa Liit edasi lükanud oma iga-aastase (ilmselt kriitilise) raporti avaldamise demokraatia standardite järgimisest Türgis.

Türgi sooviks on ka riigi lisamine ohutute riikide nimekirja, kus pärit isikute asüülitaotlusi on kergem tagasi lükata.